Nii suurt politseinike kontsentratsiooni kui Balti riikides pole ma kusagil mujal kohanud. Politseid on suht palju ka Poolas, aga põhiliselt tegeletakse rekkameestega ja kui liikled sujuvalt, siis automatkajat ei torgita. Üldiselt on minu kogemused väljaspool Baltikumi olnud politseiga suht positiivsed. Loomulikult on tulnud ka minul trahvi maksta. Selge on see, et võõras kohas teed otsides ja võõramaistest siltidest aru saada püüdes võid vahel eksida. Vahel võid ka mõne kiiruspiirangu maha magada ja nii lubatust nobedamini liikuda. Enamasti on politsenikud, siiski suhteliselt mõistvad ja asjatult ahistama ei kipu (erandiks siiski Läti ja Leedu). Trahvid saab õiendada üldjuhul kohapeal ja sageli ka nö. "mustalt". Viisakas ja sõbralik olles on võimalik trahvisumma ka enamasti väiksemaks rääkida kui esimese hooga välja öeldakse. Kiiruskaameratega fikseeritud rikkumise eest määratud trahvid, tulevad enamasti koju postiga, aga olen kuulnud ka, et mõnel pool peab maksma piiril.
Trahvide suurused on riigiti erinevad, aga üldjuhul jäävad nad mõnekümne Euro kanti. Eriti need mis saab teepeal maksta. Samas osades riikides on suuremate kiiruseületamiste ja muude tõsisemate rikkumiste eest trahvid ikka väga suured. On kuulda olnud meestest, kes näiteks Rootsis on kiiruseületamise puhul valinud vangistuse trahvi asemel, sest oma Eestis teenitavat aastapalka pole võimalik Rootsi riigile kinkida.
Heaks mooduseks trahve vältida on otsida endale ette jänes. See käib nii, et sõidad sellise kiirusega kus trahvi ei saa ja ootad. Kui sinust möödub kiiremini sõitev kohalik, siis „haagid sappa“. Eriti hea kui saad kolmandaks. Sappa haakimise peale mujal maailmas ei pahandata. Nüüd püsid lihtsalt sabas. Kohalik enamasti teab kus on võimalikud politsei pesitsuspaigad ja vähendab seal kiirust. Samas kui teist möödub mõni veel kiirem võid jänest vahetada ja veel kiiremini edasi liikuda. Samas ole veendunud oma sõiduoskustes suurel kiirusel. Ei saa kuidagi heaks kiita lubatust suurema kiirusega sõitmist, aga paljudes maades liigub üldine liiklusvool lubatust kiiremini. Sageli on ohutum voolus püsida, kui korralikku mängides sundida kõiki endast mööda sõitma.

Minu positiivseim kogemus politseiga oli Slovakkias kus ühes rahvuspargis ööbimispaika otsides jõudsime märgini „Sõidu keeld“. Kaardi järgi oleks pidanud autocampi jõudmiseks seda teed mööda edasi sõitma. Jäime, siis seisma ja kaarti uurima. Meie kõrvale sõitis politseiauto ja näitas, et akna alla laseksin. Mõtlesin juba ehmatusega, et kas rikkusin mõnd eeskirja või jäin vales kohas seisma. Politsinikud, aga küsisid, et kas saavad meid kuidagi aidata. Ütlesin, et otsime sihukest autocampi. Politsei näitas, et pean sõitma keelumärgist edasi. Küsisin, siis et kas ikka tohin kui sihuke märk ees. Seepeale ütles politseinik, et kuule ma sõidan ees, sa tule järgi ja ma juhatan su kohale. Viiski meid, siis täpselt autocampi registratuuri treppi. Mees tuli autost välja rääkis veel lühidalt kus uksest sisse ja mis võimalused ööbimiseks on. Lehvitasid ja sõitsid minema. Peale seda tõusid selle riigi ja politsei aktsiad minu silmis ikka mitme punkti võrra. Sageli pole vaja riigi maine tõstmiseks kalleid kampaaniaid vaid lihtsalt inimeste ja ametnike sõbralikku ja abivalmis suhtumist. Valmidust teha midagi mida sa tegema ei pea, aga võid.....