Enda ja oma vara turvalisus.
Üheks suurimaks mureks algajatel automatkajatel on turvalisus. Samas on loomulik, et tundmatusse kohta minnes muretsetakse oma pere ja vara turvalisuse pärast.
Ette rutates ütleksin, et asi pole üldsegi nii hirmus kui alguses paista võib.
Kõigepealt tasuks mõelda nii, et mida sina teeksid kui sinu kodu juurde, sinu töökohta või juhuslikult sulle vastu satub võõralt maalt pärit automatkaja. Kas esimese asjana püüaksid sa teda röövida, peksta või tappa? Ilmselt mitte. Nii käituvad praktiliselt kõik maailma inimesed. Minu kogemus ütleb, et inimesed on oma olemuselt head ja aitavad teisi heal meelel. Loomulikult pead sa olema ise ka viisakas, sõbralik, austama kohalikke inimesi ja kombeid.

Turvalisuse tagamine reisil algab juba enne reisi.
Tee kõikidest dokumentidest mis reisile kaasa tulevad (nt. passid, kindlustused, autodokumendid jne.) mitu valguskoopiat ja paiguta need eri kottidesse. Üks komplekt peida kuhugi autosse.
Raha jaga ka mitmesse ossa ja peida osa ka autosse. Kehtib põhimõte, et kõiki mune ühte korvi ei panda. Ka linnapeal jalutades soovitan rahakotis hoida väiksemat summat ja kusagil salataskus suuremat raha. NB! Rahakotti on kergem varastada kui kitsasse taskusse pistetud lahtist paberraha.
Kui kogu reisivarustus ei mahu pakiruumi ja osa peab jääma auto salongi, siis paki asjad nii, et salongi jääks võimalikult väheatraktiivsed asjad. Tagaistmel olevad lapse mänguasjad padja ja tekk ei ahvatle varast. Ära jäta salongi ka kalliste kaubamärkide riideid ja kotte. Kui miski väärtuslik ka salongi jääb, siis vaata, et see oleks kaetud võimalikult väheatraktiivsete asjadega. Loomulikult ei jäeta salongi nähtavale elektroonikat. Kindlasti ei ole hea ka oma träni hakata selles parklas, kuhu auto jätate, peitma ja pakkima. Nii võib keegi pahalane eemalt vaadata kuhu oma läpaka või DVD mängija peidate. Asjad tuleks peitu panna sõidu peal enne parklasse jõudmist. Võib teha ka linna servas või enne linna peatuse ja asjad ära peita ning seejärel lõplikku parklasse suunduda.

Auto kaitsmiseks võib kasutada lisaks tavasignalisatsioonile ka juba nõuka ajast tuntud trikke.
„Jalarauad“ paarkümmend aastat tagasi väga populaane pedaalilukk on tänapäevaks unustuste hõlma vajunud. Tegemist on väga nutika asjaga mis ei lase peadaale vajutada. 90-ndate alguses päästis see abivahend minu autot mitmel korral ärandamisest.
Lisa massilüliti. Pandi aku miinusjuhtme vahele. Kasutati traktori massilülitit mis toodi lisajuhtmega kusagile salongi. NB! Kui seda paigaldad, vaata, et signalisatsioon tööle jääb. Ilmsetlt nii lihtsalt kui vene ajal seda praegustele autodele paigaldada ei saa.
Vargad on enamasti harjutanud enimkasutatavatest signalisatsioonidest ja immobilaiseritest jagu saamist. Ebastandartne turvalahendus võib sageli osutuda kõige tõhusamaks.

Üldise turvalisuse poolest Euroopas kehtib reegel, et mida arenenum riik ja suurem linn, seda ebaturvalisem. Rikastes riikides on kihistumine suurem ja vaeseid ning kurjategijaid rohkem. Loomulikult mida suurem turistimagnet, seda rohkem kuritegevust.

Suhtle kõigiga sõbralikult, aga ära kipu liigselt vennastuma. Kui paned koos kohalikega pidu, ära joo ennast kunagi nii täis, et kaotad kontrolli.
Ära praali oma rahaga. Mõnes kolkakülas võid sa ennast tunda ülirikkana, aga kui liiga laia kaarega raha pillud, siis tekib sinu ümber ka neid, kes seda raha omale tahaks.
Ära nori tüli. Sa võid olla ju meistersportlane poksis, aga tervet võõramaa küla sa ikka üksi pikali lüüa ei jaksa. Kui ka tüli tekib, püüa eemalduda ja liigu sellest linnast edasi.
Austa kohalikke kombeid ja reegleid. Pole mõtet moslemile tõestama hakata demokraatia ja feminismi vajalikkust.
Paljud reisijad püüavad igal võimalikul juhul nihverdada kõrvale parkimistasudest, sissepääsupiletitest jne. Ka sulle ei meeldiks, kui sinu töö juures, kliendid püüaksid midagi varastada, välja petta või muidu tüssu teha. Ära siis ise ka nii käitu. Loomulikult ei ole mõtet ka raha tuulde loopida, sageli saab teenuste hinna üle kaubelda, aga ära püüa tüssata.
Politsei on sinu sõber. Politseilt võid alati teed või abi küsida. Kui pead nt. kiiruse ületamise eest trahvi maksma, siis ole viisakas ja tagasihoidlik. Ida-Euroopas saab praktiliselt alati maksta mitteametlikult, aga mitte kõikjal. Isegi kui asi käib ametlikult, saab viisaka suhtlemisega ja rääkimisega trahvisumma väiksemaks rääkida.

Ära usu igasugu „tarkade“ jutte kuidas ühel või teisel maa lood turvalisusega on. Rekkameestel on elu tõesti karm ja politsei ahistab neid pidevalt. Samas olen sõitnud Poolast põhjast lõunasse ja idast läände läbi paarkümmend korda ja mind pole veel kordagi kinni peetud ega trahvitud. Vaata selle kohta infot ka punkti alt Politsei ja trahvid.
Saksast autosid toovate meeste jutud iga põõsa taga peituvatest kurikatega meestest, kes sind kohe ründavad kui peatud, ei vasta tõele. Jutud Albaania maffiast kes kõik võõramaalased maha lööb, on veel rumalam jutt. Suhtlesin ühe Albaanias elava eestlasega kes nõustab sealset siseministeeriumi ja tema kinnitusel on tegu Euroopa turvalisima riigiga. Seda kinnitavad ka minu kogemused Albaanias käigust.
Kui infot tahad, siis räägi nendega kes reaalselt ka nendes riikides käinud on ja just matkajana. Ilmselt kutid, kes musta setsmenda seeria BMW-ga 180 km/h läbi Poola lendavad ja igale neid peatanud politseinikule aknast 20 EUR-i viskavad, jäävad silma ka kurjategijatele. Matkajaid, eriti perega matkajaid, üldjuhul ei torgi keegi.