Prindi

Võimalus, et mõni loodusõnnetus teie turvalisust ohustab, ei ole suur. Samas tuleks ikkagi teatud asju arvesse võtta. Samas olen kokku puutunud paaril korral ka täiesti reaalse ilmastikust tingitud ohusituatsiooniga.

Äärmuslikud temperatuurid.

Talvise karmi pakasega oskavad autojuhid enamasti arvestada. Kui sõidate talvel nt. polaarjoone taha tasuks kindlasti üle kontrollida auto aku ja jahutusvedelik. -40, või isegi madalamad temperatuurid ei ole sealkandis mitte just haruldane nähtus. Kõikvõimalikud mootorisoojendamise süsteemid, olgu siis autonoomsed või vooluvõrgust juhtmega toimivad, on neis tingimustes igati asjakohased.
Lõunapoole rännates on murelapseks pigem kõrge temperatuur. Jättes auto pikaks ajaks lõõskava päikese kätte jälgige, et salongi ei jääks asu mis võivad sulada. Kõik millele mõjub kahjulikult tunde saunalaval olemine tuleks salongist ära panna. Loomulikult kehtib see eriti laste ja lemmikloomade kohta. Pikaajalise päikese käes seismisega on tekkinud ka esiklaasi mõrasid, eriti kui klaasil on kivitäkkeid. Loomulikult ei mõju päikese käes praadimine hästi ka auto rehvidele.
Leevenduseks kuumuse eest on võimalik endale soetada üle kogu auto tõmmatavaid hõbedasi või valgeid katteid. Need peegeldavad enamuse päikesevalgust tagasi ja ei lase tekkida kasvuhooneefektil. On ka väiksemaid, esi ja tagaklaasi alla käivaid hõbedasi katteid. Kui muud ei ole käepärast, siis võib auto päikesepoolsele küljele peale visata lina või rannateki. Auto rehve ja klaase saab häda korral kaitsta ka tavalisest papist katetega. Neid võib valmistada kasutatud pappkastidest.

Tugev tuul ja äikesetorm.

Vahel käib äikesevihmaga kaasas väga tugev tuul. Eestiski pole enam haruldane katuseid lõhkuv keeristorm. Mida soojema maaga on tegemist, seda tugevamad on ka keeristormid. peale_trombi
Minu autost on Tsehhis üks selline üle käinud. Kogemus oli võimas. Nähtavus on null, ümber auto on selline veemöll, nagu lastaks kümnetest survepesuritest vastu klaase vett. Auto hüppas üles ja alla mitu korda sekundis. Õnneks polnud keerisel nii palju jõudu, et autot päris maast lahti tõsta.
Talvine orkaan õnnestus üle elada Slovakkias. Kõrg-Tatrates käijad võivad neid jälgi praegugi imetleda.
Arvestada tuleb sellega, et keeristorm tekib ja liigub väga kiiresti. Oluline on mitte jääda tormi kätte metsas või metsateel. Eriti ohtlikud on hiljuti harvendatud metsad. Ohtlik on ka alleedel ja suurte vanade puude läheduses. Hinnake kiiresti ümbritsevate puude või ehitiste tugevust ja võimalusel peatuge nendest eemal. Kui sõidate alleel või metsas kus on puud maha kukkunud ja edasi ei pääse, siis püüdke jätta auto seisma nii, et puude kukkumise korral nende tüved autot ei tabaks. Otse keeristormi kätte jäädes kinnitage autos rihmad, tõstke peatoed üles ja vajadusel varjuge istmete vahele.
Kui jätate oma telgi, toolid ja lauad autocampi ja lähete ise vaatamisväärsustega tutvuma, siis ärge jätke laiali asju millest tuul saab kinni haarata.
Tõsise tormi kätte jäämise tõenäosus on üpris väike, aga minu praktika tõestab, et seda tuleb vahel siiski ette.
orkaan_slovakkias1 orkaan_slovakkias2 orkaan_slovakkias3 orkaan_slovakkias4

Langevad kivid mägiteedel.

Mägedes sõites näeme vahel teede ääres liiklusmärke mis hoiatavad meid varisevate kivide eest. Olge sõitmisel tähelepanelik ja kindlasti ärge parkige oma autot järsu kivise mäenõlva alla. Eriti tähelepanelik tasub olla mägedes tugevama vihma ajal sõites. Veevool võib tekitada varinguid või lausa väiksemaid maalihkeid. Need võivad muuta mõned teelõigud läbimatuks või osa test lausa ära uhtuda.

Vihm ja üleujutus.

Lõunapoolsetes maades on vihmad oluliselt intensiivsemad kui Eestis. Vihm algab sageli väga järsku ja samas lõpeb ka kiiresti.  Enamasti lõpeb selline „loodusõnnetus“ märjaks saanud varustusega. uputus
Pikemate sajuperioodide korral võivad tõusta jõed üle kallaste. Seda juhtub eriti suure valglaga jõgede puhul. Siin võiks meenutada nt. aastatetaguseid Kesk-Euroopa suurlinnade üleujutusi või 2010 kevadisi üleujutusi Lõuna-Poolas, Ungaris ja Tšehhis. Oma kogemustest tean, et korralik vihmasadu mägedes võib oru põhjas oleva küla tänavad muuta kärestikulisteks mägiojadeks.
Mägedes on teede servades sageli kanalid vee äravooluks. Kohati on nende sügavus märkimisväärne. Kui sinna auto rattaga sisse sõita, siis madalamal autol on põhi kinni ja halval juhul ka karteripõhi katki. Üks selline õnnetus juhtus otse minu silme all, Kreekas, ees sõitva kena sportautoga. Seega, õppige selgeks kui lai on teie auto, et tunnetaksite kui kaugele paremasse serva võite sõita. Mägiteed on enamasti väga kitsad ja vastutulevate autode puhul väga palju ruumi üle ei jää.

Elusloodus.

Euroopas ei ole eluohtlikult mürgiseid putukaid ja roomajaid. Eluohtlikuks võivad nad muutuda ainult allergilisele või muu spetsiifilise tervisehädaga inimesele. Kui olete ülitundlik, siis enne reisile minekut arvestage sellega. Vajadusel võtke kaasa sobivad ravimid.
Euroopast väljaspoole matkates uurige reisipiirkonnas leiduvate mürgiste loomade kohta. Kui plaanite rännata põhiliselt metsikus looduses, siis võib vastumürgi kaasa võtmine olla täiesti asjakohane.  karu
Metsloomad Euroopas üldjuhul inimesi ei ohusta. Mõnedes rahvusparkides olen näinud küll hoiatavaid silte, et öösel võivad parkimisplatsi külastada karud. Ametlikus autocampis ööbides seda karta vaja ei ole. Praktilise soovitusena olgu mainitud, et telgiga ööbimise korral ei maksa oma telgi ette maha ajada maitsvaid vedelikke või toidujäänuseid. Sipelgatele meeldib neid sealt koristama hakata. Pange prügi ja toidujäänused kilekotti telgist veidi eemale. Vähemalt kord päevas võiks need sealt prügikasti toimetada.
Telgi jaoks kohta valides tasub loomulikult jälgida, et ukse ette ei jääks sipelgapesa.